Pahainimese pesa

It´s good to be bad.

Seks, sarkasm ja suured muutused: viimaste aastate suunad noorte fantaasiakirjanduses

Minu selleaastase Estconi ettekande leiab Varraku blogist ja pikema ja täielikuma veriooni augustikuu Algernonist.

30. juuli 2009 Kirjutas Pahainimene | Raamatud, Tööst... | | No Comments Yet

Sada korda…

00004275.jpg
…olen kätte võtnud ja kirjutama hakanud, aga pole kusagile jõudnud. Isegi mitte nii kaugele, et oleks drafte olnud, mis väärinuks jätmist. Ja mis blogi – isegi kirjadele ei suuda vastata ega vastama sundida. Aga täna siis kõik korraga – vastasin kõigile meilidele, mis olin viimasel ajal sõpradelt saanud (aprilli lõpust juba), lugesin põhjalikult läbi kõik foorumid, koristasin tube, pesin pesu, tegin plaane, lobisesin süüdimatult telefonis ja msn-is. Elu on ilus. Juunikuu Muusa trükis ja ootamas teatav puhkus, ja – mis veel olulisem – VABADUS.

22. Mai 2007 Kirjutas Pahainimene | Just me, Tööst... | | No Comments Yet

Muusast…

Igal pool on juba kirjutatud, mis ma siis ikka enam… Lisan lihtsalt, et võttis ikka verd, higi ja pisaraid küll. Ja hulgaliselt ülikalleid ja taastumatuid närvirakke, otse loomulikult. Järgmine tuleb ilmselt kah raskelt… ja ülejärgmine.. ja siis veel number peale seda. Aga siis läheb ehk juba kergemaks – asjad loksuvad paika.
Kes veel ei tea, siis lugegu:
Muusa, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Eesti Postimees ja veel kord Eesti Postimees ning muidugi Kivisildniku blogi.

Ja tellige inimesed, tellige!!!

Kui kellelgi on sellist oivalist lugemismaterjali nähes raske alustada, siis võin soovitada, millest: minu isiklikud lemmikud on Kivisildniku “Eesti vaalad vajavad kaitset”, Tristan Priimäe “Põhja konna kõhus”, Dagmar Reinolti “Võlur filmimaailmas”, Liisa Triin Vurma lugu Dracula filmiplakatitest, Kirke Erti “Muusikamaitse”, Mammuti koomiks, Tanel Veenre lugu meisterkuduja Marust ja Anu Aaremäe intekas Marek Strandbergi ning Anu Lensmendiga karusmahkadest. Sellele viimasele annab loomrõivlejate liikumise vaatepunki lisamine veekl eriliselt sürri hõngu :D
Ja teate – kui lugeda ei viitsi, vaadake pilte! Ausalt. Jube ilusad/lahedad. Rebane võitis absoluutselt kõigi südamed.

11. jaanuar 2007 Kirjutas Pahainimene | Tööst... | | 1 kommentaar

Ja algab uus elu :)

Veel viimased 12 päeva selles kontoris ja siis olen ametlikult jälle vaba nagu lind :) Vi nohh, mis lind… olgem ausad – tööd tuleb ju kahjuks edasi teha ja võibolla rohkemgi kui enne. Aga see on mõnusam töö. Ja mis kõige olulisem: keegi ei saa mulle enam suvalisel ajahetkel turja karata, et oma karjuvat ülimuslikkust demonstreerida.

Pean tunnistama, et kaks aastat siin firmas on minu jaoks olnud ülihuvitav kogemus. Ja seda kohe igas mõttes. Õppisin niivõrd palju uut inimeste ja suhete kohta, et tagasi vaadates tundub mulle, nagu oleks ma enne siia tööleasumist elanud mingis krdi Disney multifilmimaailmas, kus inimesed on kõik ilusad ja head, lilled, liblikad ja bambid kepsutavad ringi, lõvid magavad koos voonakestega ning harvadel hetkedel sissetungiv kurjus saab koheselt oma teenitud palga… mh. Avanesid lõpuks kõrges eas ka minu neitslikud silmad ja lõpuks nägin ka asju sellisena, nagu nad TEGELIKULT on :S Roosad prillid rebiti poolemeetriste geelküüntega mu abitult helesiniste silmakeste eest ja lömastati tikk-kontsaliste LaCroix disainkingakeste talla all…
Algus oli ju ilus. Ilumaailm ON ilus. Huvitav ka. Ja kujutate ju ette seda adrenaliinitulva, kui pead end asjast midagi teadmata reklaamikliendi valvsa ja kahtlustava pilgu all kreemi ja shampoonidzhunglist läbi murdma, orienteeruma huulepulkade ja ripsmedushide rägastikus ja ületama kosmeetiliste toorainete mädasoo… Huhh :D No see ammendas end umbes aastaga. Nüüd võib juba vasaku käega kirjutada kreemides peituvatest kantserogeensetest ainetest ja samal ajal hooletult erialaterminitega zhongleerides ökoloogiliste seepide tervislikkusest rääkida, sama ajal kui parem käsi ja suurem osa ajust UT teksti läbi töötab… või mängukroonikat kokku võtab :P
Ühesõnaga – kuna teemad jäid suures osas väga üksluiseteks, siis ammendas töö põnevus end minu jaoks suhteliselt ruttu. Kuid asja boonuseks on ülilahedad töökaaslased. Jaa, mul ei ole piinlik. Tõesti on lahedad. Muidugi mitte mingid inglid ja igaühel oma kiiks ka, aga kes meist oleks täiuslik! (Peale minu muidugi :P) Kindlasti on igaühel aeg-ajalt olnud sellised hetki, kui ei taha kohe kuidagi tööle minna – nii mul ka. Aga vähem kui kunagi varem, sest minna võis juba vahva seltskonna pärast. Näen juba neid ülestõstetud kulme, et ega töö pole sõbrannatamine ja me kõik oleme ju ikka oma ala profid ja jne jne jne… Aga kui ausalt, siis – I don´t care. Minu jaoks oli see hämmastavalt kombel vist siiski kõige olulisem selle töökoha juures. Ma tean, et see on ääretult ebatrendikas, ega olen siiani üritanud oma asjad niimoodi sättida, et teen tööd selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et tööd teha. Ja kui töö hakkab isiklikku elu segama, siis – goodbye! Tuleb leida selline, mis ei segaks.
Seekord siis juhtus aga teistmoodi. Ja kõik toimus nii krdi kiiresti, et ei saanud arugi, kui kogu kollektiiv oli juba ühtlaselt sügavas shokis ja lahkumisavaldused laual… Lühidalt kokku võttes: toimetuse 11st töötajast on paari-kolme kuu jooksul lahkunud 7, viimased 4 augusti viimasel nädalal ja kaks avaldust on selle kuu lõpus teadaolevalt veel tulemas… Karm. Ma ei tahaks laskuda siin väga sügavale sellesse sõnnikusse, mis momendil ümberringi toimub, aga pean siira imetluse ja sügava õõvaga tunnistama nende inimeste professionaalsust ja põhjalikkust, kes oma tulusa ja töötava firma idioodi sihikindlusega viimse kivini maha lammutavad. See on kõrvalt vaadates hirmuäratav ja õudne, aga omamoodi ilus – nagu oleks tegutsemas emake Loodus ise. Või Kuri Saatus ja Armutu Karma oma halastamatut tööd tegemas. Kujutan ette, et samasuguses õõvas ja imetluses seisid inimesed ka Tai randadel, kui hiidlaine tuli…

Remargi korras
Pean hämmastusega tõdema, et kunagi varem pole ma kohanud nii suurt hulka nii õelaid ja egotsentsilisi inimesi kui ilumaailm neid ette sööta suudab. See on tõeliselt fenomenaalne. Paneb mõtlema näiteks sellele, et kas inimese sisemine ja väline ilu on tõepoolest omavahel pöördvõrdelises seoses… Või kas kosmeetikatoodete liigtarbimine on ehk otseselt seotud inimese emotsionaalse intelligentsi ja käitumisoskuste drastilise langusesega…

4. september 2006 Kirjutas Pahainimene | Tööst... | | 1 kommentaar

Tähelepanu! Tähelepanu!


Hiljuti avastati uus äärmiselt ohtlik viiruslik nakkushaigus nimega TÖÖ!!!
Kui te saate TÖÖ oma ülemuselt, sõpradelt või kellelt iganes, siis ärge seda mitte mingil juhul puudutage… see viirus on äärmiselt ohtlik! Viirus hävitab eraelu täielikult väga lühikese ajaga. Kui te olete olnud kokkupuutes selle viirusega, siis võta kiiresti kaasa kaks oma sõpra ja suunduge lähimasse baari. Tellige ring õlut ja korrake seda tegevust vähemalt kolm korda. Enamikel juhtudel kaob TÖÖ täielukult teie organismist peale neljandat õlut.
Raskekujulistel juhtumitel tuleb raviseanssi korrata 3 korda päevas ja lisaks õllele võtta appi ka tequila. Saada see hoiatus kiirest oma viiele sõbrale ennetamaks nende nakkumist sellesse kohutavasse tõppe. Kui sul ei ole viite sõpra kellele käesolevat hoiatust saata, siis te olete juba TÖÖga nakatunud ja viirus kontrollib teie elu. Sellisel juhul minge kiiresti lähimasse baari, hakake õlut jooma ja ärge väljuge baarist enne, kui olete endale leidnud viis sõpra. Peale seda saatke kiiresti neile
käesolev hoiatus!

TÖÖ ennetuskeskus
Dr. AiBolit

3. Detsember 2005 Kirjutas Pahainimene | Fun, Tööst... | | No Comments Yet

TrendZoom2005 Tallinnas


Õhkkond „Merineitsi” baaris konverentsikeskuse ukse ees on kõlksuvatest šampanjaklaasidest hoolimata natuke ärev, inimesed on elevil. Lõpuks uksed avanevad. Ootusärevalt sumisev saal vaikib, kui uksed suletakse ja suurtel ekraanidel saali seintel hakkab pulsseeriva muusika rütmis tukslema Goldwelli punane ruut. See mõjub pimedas ruumis üsna hüpnootiliselt. Siis kärgatab kõu ja kostma hakkavad loodushääled, roheline ja punane valgus mängivad üle lava ja esiridades istujatel. Publikust käib läbi ootusärev kahin kuid ei, veel ei juhtu midagi. Ehmatava lõvimöirgega džunglihääled kaovad ning maheda muusika saatel libiseb lavale tantsijatepaar. Ilus on, armas ja romantiline. Ning siis sammuvad meeleoluga sobivalt lavale esimesed kolm modelli – kõik blondid. Ja siis järgmised ja järgmised. Trend Zoomi selle aasta esimene kollektsioon Ethic Flow on ülimalt naiselik, pehme ja võiks lausa öelda, et sillerdav. Kõik valitud modellid, välja arvatud üks, on heledapäised, kuid nende juustes mänglevaid blonde toone on kokku kindlasti enam kui kümmekond. Pehmed üleminekud ja üksteisesse sulavad värvid muudavad juuksed liikuvaks ja elavaks nagu vesi.
Demonstratioonile järgneb lõikus laval – näidatakse kümne minuti jooksul ette, kuidas ja milliseid tehnikaid kasutades Ethic Flow-d tegelikult lõigata saab.
Prahvatava dixieland muusika saatel tormavad uuesti lavale tantsijad, seekord must-valgetes kontrastetes kostüümides ning hoogsale tantsunumbrile järgneb niisama temperamantne ja ehmatav teine kollektsioon Graphic Twist. See võtab kohati lausa hinge kinni – mõnel peal võib märgata lausa viit-kuut erinevat ja väga kontrastset värvi, paljusid eri pikkuse ja kujuga kihte ning veidrate nurkade all lõigatud tukki. Vapustavalt julge värvivalik rõhutab lõikuste ebasümmetriat veelgi. Ükski neist modellidest ei sarnane vähimalgi määral teisega ning tegelikult ei sarnane nad isegi iseendaga – sõltub, kas vaadata inimest paremalt või vasakult poolt, pilt erineb drastiliselt.
Kollektsioon on oma uudsuses ja radikaalsuses kohati lausa ehmatav. Kui modellide defileele järgneb jälle lõikusvoor laval ning staarjuuksurid selgitavad oma värve ja tehnikaid, on siit ja sealt peatvaatajate seast kosta ahhetamist ja vaimustunud äginat. Minu selja taga märkis keegi, et küll lõikaks ja värviks, kui ainult seda lubava kliendi leiaks! Tõepoolest – Graphix Twist on kollektsioon, milles juuksur võib vabalt väljendada kogu oma loomingulisust, mängulusti ja hullumeelseid ideid – kui vaid klient sellega nõus on.
Temperamentne hullutav tantsunumber „Wild Dance” juhatab sisse Trend Zoomi meestekollektsiooni Wild Deluxe, mida võib julgelt pidada show kõrgpunktiks. Oli raske uskuda, et laval kõndivad šikid ülikondades mehed on üldse eestlased – seksikad ja eksootilised, mehelikud ja samas kuidagi androgüünsed. Ka selles lookis domineerib ebasümmeertilisus ja vaimustav isikupära. Külgedelt lühikeseks aetud juustesse on mitmel modellil lõigatud põnevad ornamendid, mitmel olid juuksed ühelt küljelt või keskelt pikemaks jäetud ning millised värvid! Sügavtume must ja särav blond, ootamatult mõjuvad ploomlillad, purpursed ja rohelised aktsendid.
Aega hingetõmbamiseks aega ei antud – järgnes üllatus. Kuigi Trend Zoom 2005 koosneb põhimõtteliselt kolmest ülalmainitud kollektsioonist, siis oli pikkade juustega modellide rohkus andnud juuksevõluritele inspiratsiooni veel naljandakski kollektsiooniks, mis sai nimeks Free Style. Selles mängiti pikkade juustega. Kaks põnevat fantaasiasoengut sündisid laval otse pealtvaatajate silme all.
Lõpuks avanes võimalus näha kogu Trend Zoom 2005 kollektsiooni korraga, sest lavale tulid tagasi kõik modellid ning ka meisterjuuksurid ise. Aplaus oli lausa kurdistav.

Tegelikult oli ka väga lahe yritus ;P

30. september 2005 Kirjutas Pahainimene | Käisin, Tööst... | | 5 kommentaari

No ei tule vaimu pääle…. :(


Work sucks. Big time.

27. juuli 2005 Kirjutas Pahainimene | Tööst... | | 3 kommentaari