Ja nüüd hea uudis :)

Põnevusega ootan, ja sain paar päeva tagasi ka kinnitust, et Charles Stross on eesti keeles ikkagi tulemas. Peale seda, kui Habicht mulle selle aastaid tagasi kätte juhatas, olen täielikus vaimustuses – mis siis, et peale lühijuttude pole midagi lugenud. Tõlkijale on see muidugi paras pähkel – “Poissi ja tema jumalat” silusin ikka jupp aega (ja see on täielik nohu mõne ta teise loo kõrval), aga selle eest milline rahulolu :D.
Praegu hulguvad küll mõtted jälle sinnakanti, et peaks hakkama poole kohaga naistekaid tõlkima, et rahakotti täita, aga jah… ehk saab ikka meeldivate asjadega kuidagi ka kõhu täis :P

Tegelikult ongi mul praegu peamiselt käsil “Húrini lapsed” (spoiler!), Tolkieni üks kõige põhjalikumaid ja läbimõeldumaid narratiive, mille peakangelase Túrini loomisel on vanameister väga palju inspiratsiooni saanud “Kalevalast” ja Kullervo loost. Mõru ja nukker lugu, peaks soomeugriku meelelaadile hästi sobima. Ingliskeelne on illustreeritud Allan Lee võrratute piltidega, spetsiaalselt selle teose jaoks joonistatud. Väga-väga loodan, et need tulevad ka eestikeelsesse.

“Alaizabel Cray” on sellega seoses ooterežiimile pandud, vahel võtan ja nokitsen seda ka edasi. Lugu meeldib mulle endale hullupööra – ilmselgelt küll noortekirjanduse alla kuuluv, aga milline õhustik, sõnastus, kujundid! Ilus on, ja õõvastav. Lovecrafti fänni tunneb juba kaugelt ära ja seda Chris Wooding kahtlemata on. Vaat selline lugu.